Federated Republics of A1/et

From MicroWiki, the micronational encyclopædia
Jump to navigation Jump to search
"A1" suunab siia. Sama nimega tänavate ja endiste mikronatsioonide jaoks, vaata A1 (disambiguation).
A1e Föderatiivsed Vabariigid

 

 

20102012

Flag of A1.svgA1COA.png

Hümn
A1e Riigihümn
A1 location map.png
Melbourne, Austraalia; Surakarta, Indoneesia; San Francisco, California, Ameerika Ühendriigid; Mikras; Sydney, Austraalia
PealinnAstolbia
Suurim linnAstolbia
Riigikeel(ed)Austraaila inglise keel, indoneesia keel, Ameerika inglise keel, klassikaline kreeka keel
Riiklik(ud) religiooni(d)Puudub
Lühike nimiA1
DemonüümA1
ValitsusParlamentaarne demokraatia
- PeaministerSam Kirby
- Esimene SekretärJames Wilray
Seadusandlik koguA1FVe parlament
AsutatudJaanuar 2008 (KSA1RVna)
reformitud FRA1na 2010 aasta novembris
Pretendeeritud ala~9km²
Rahvaarv40 (Oktoober 2011)
RahaühikAustraaila dollar ($), Indoneesia Ruupia (Rp), Ameerika dollar ($)
Ajatsoon(UTC+10, +7, +0 või -8)
See riik on AMO ja Mikrase Konventsiooni liige

Portal, Forum


A1e Föderatiivsed Vabariigid (inglise keeles: Federated Republics of A1) asutati 4. novembril aastal 2010, peale Kõige Suursugusema A1e Rahvavabariigi kõigi nelja protektoraadi föderatsiooni. A1 sai rikkas ja mõjuvõimas riik "MikroViki sfääris". See oli Kõige Suursugusema A1e Rahvavabariigi järeltulija, ehkki mõlemad riigid kasutasid üldises suhtluses nime A1.

A1 oli uhke enese üle, sest nad ei olnud üleni internetis tegutsev mikronatsioon, vaid eksisteerisid peamiselt füüsilises maailmas, läbi tegevuste nagu sõjaväelised treeningud, valitsuse kohtumised ja valitsuse projektid. A1 ametlikult eemaldus MikroViki sektorist 2010. aasta novembris, järgnedes vaidlusele Aktiivsete Mikronatsioonide Organisatsioonis Gordon Freemanni, A1e asutaja ja Sebastian Lindeni vahel, Sebastian Lindeni päris nime kasutamise üle. See eemaldumine oli aga kõigest sümboolne; A1 säilitas lähedased suhted MikroViki sektoriga kuni tegevuse lõpetamiseni, luues hiljem ka sidemed Mikrase sektoriga.

Freeman lahkus mikronatsionalismist 23. mail, aastal 2012, peale veel ühte vaidlust seotud tema päris nimega, seekord George Cruikshankiga. Pärast pikaajalist tegevusetust varises A1 2012. aasta augustis kokku.

Etümoloogia

Nimi 'A1' tuleneb A1e poolt pretendeeritud ala ja asukoha, kus toimus Pprit Revolutsioon, järgi. Kuna A1 pärines klassi naljast aasta 2007 lõppu paiku, oli rahva algne nimi lihtsalt "A1", mis tulenes klassiruumi nimest ( A1 ). Pärast revolutsiooni otsustati esimehe Ppriti korraldusel lisada eesliide "Kõige Suursugusem Rahvavabariik" ja see kandus 2010. aastal uutesse Föderatiivsetesse Vabariikidesse.

Ajalugu

Klassiruum, kus A1 asutati.

A1, asudes Austraalia kontinendil, oli asustatud [w:Indigenous Australians|põliselanike]] poolt, kuni hilise 19. sajandini. Pärast piirkonna arengut 20. sajandi keskel loodi A1 Melbournei linna laienemise tõttu.

Peamine pöördepunkt A1e ajaloos oli Suur Prpriti revolutsioon, kus endine Esimees Pprit juhtis revolutsiooni ja kuulutas välja A1e iseseisvuse 1. jaanuaril, aastal 2008. Vaid paar päeva hiljem loodi valitsus, kirjutati ja volitati põhiseadus ja õiguste eelnõu ning kindlustati territooriumid.

2010. aastal toimunud A1e poliitiline kriis, peamiselt endise ase esimehe Tomas Caulfieldi Ühendatud A1e Partei ja esimehe Gordon Freemanni A1e Rahvapartei vahel, raputas tõsiselt A1e poliitikat. Kriis põhjustas lõpuks Ühendatud A1e Partei liikmete loobumise A1e kodakondsusest ning uue mikronatsiooni, A1e Föderatiivse Riigi, loomise, mille tulemusel sai alguse suur patriootlik sõda.

2010. aasta oktoobris inkorporeeris A1 kaks uut protektoraati endasse. Endised mikronatisoonid Nemkhaavia ja Nasaatro ühinesid A1ega oktoobri algul. See langes kokku paljude Uue Keskuse kodanike keskhariduse lõppemisega, mille tagajärjel 95% Uue Keskuse kodanikest loobus kodakondsusest.

27. oktoobril, aastal 2010 lõpetas KSA1RV ametlikult eksisteerimise ning sellele järgneid ametlikult 4. novembril Föderatiivsed Vabariigid. See muutis A1e demokraatlikust kommunistlikust diktatuurist parlamentaarseks demokraatiaks ning eraldas riigipea valitsuse juhist. Kõik endised protektoraadid födereeriti üheks üksuseks - igast protektoraadist sai vabariik.

2011. aasta novembris sai James Wilary'st esimene sekretär ja Sam Kirby'st peaminister, peale nende kahe koalitsioonis oleva parteid partei valimiste võitu samal kuul. See oli esimene kord kahe aasta jooksul, kui toimus nii drastiline muutus riigi valitsuses.

Pärast Gordon Freemanni lahkumist 2012. aasta mais, võtsid Wilary, Kirby ja teised A1e kodanikud A1e valitsemise üle. Mõne kuu jooksul olid aga kõik vabariigid Föderatsioonist lahkunud ning Lichthalzeni valitsemine oli lõppenud. See lõpetas mitteametlikult A1FV tegevuse augusti lõpuks.

Õiguskord

Kohtute haru oli A1es eraldatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, et tagada võimude lahusus. See kinnitas, et A1e õiguslik süsteem oli aus ja iseseisev. A1e Ülemkohus oli kõige kõrgem kohus A1es ja tegeles kõikide õiguslike teemadega. See ei pidanud kunagi ühtegi ametlikku istungit.

Välissuhted

A1 tuli isolatsioonist välja 2009. aasta augustis peale 2009. aasta üldvalimisi ning sellest sai mõjukas mikronatsioon MikroViki sfääris.

A1 lõi oma esimesed mikronatsionaalsed diplomaatilised suhted 2009. aastal Bobalaniaga ning ühines Ühendatud Mikronatsioonidega augusti alguses. See ühines ka Suur Ühendatud Mikronatsionaaliga varsti peale seda, kuid lahkus SÜMist 2009. aasta novembris mitmete kaebuste pärast A1elt SÜMi kohta.

2009. aastal algatati Mikronatsionaalne Abibüroo ja Aktiivsete Mikronatsioonide Organisatsioon vastusena 2009. aasta juuli valge raamatu soovitustele. Need organisatsioonid said A1e valitsuse ja laiema mikrokogukonna liikmete suure heakskiidu.

Freemanni Antarktika mikronationalismi laitmine 2010. aasta alguses põhjustas palju vaidlusi mille põhjustas Freemanni kõne lekitamine Keskkomiteesse selle aasta veebruaris.

HEAS Themistocles, A1e mereväe lipulaev.

Sõjavägi

A1 omas väikest mitte-püsivat sõjaväge. Sõjaväe koguarv oli haripunktis umbes 70, kuna punakaardi ajateenistusse värvati 16-aastaselt.

A1KVd (A1 kaitse vägi) juhatas Relvajõudude kõrgeim peakorter (RKP), mida juhatas Relvajõudude ülem juhataja, põhiseaduslikult esimene sekretär. Reaalsuses, aga, oli A1KVd komandör Käsutav Kindralohvitser (KKA1KV), kelleks viimasena oli Õhujõudude Ülemmarssal James Wilary.

A1KVd on mobiliseeritud selle ajaloos ainult kaks korda, millest kõige hilisem neist oli suur patriootlik sõda.

Sellel oli ka eraldi haru A1e Mikrase territooriumis: Pontuse Vabariik, mis oli üleni funktsionaalne. See sisaldas kogu A1e mereväge, eraldi armeed ja eraldi õhuväge.

Geograafia ja Kliima

Akaatsias sageli leitud lind Harakas.

A1 kattis umbes 9 km2 suurust ala, koosnedes kuuest vabariigist.

A1e looduslikud ohud olid:

  • Suur tuul
  • Äärmuslikud temperatuurid
  • Tugevad elektritormid
  • Vulkaanipursked

Praeguseks kurikuulus 2008. aasta suur aknaavamise tornaado õnnetus oli eriti laastav, lennutades üle 15 paberilehe üle Uue Keskuse ning tekitades ühele kodanikule paberilõike, paljude teiste kohutavate tagajärgede seas. 23 Märtsil peeti riigipüha õnnetuse mäletamiseks.

2010. aastal toimus A1es esimene suurem looduõnnetus, millekäigus langes Lichthalzen langedes naaberriigis Indoneesias toimunud vulkaanipurske ohvriks. Katastroofis sai viga arvukalt kodanikke langeva tuha tõttu ning arvatakse, et see on üks kõigi aegade hullemaid mikronatsionaalseid loodusõnnetusi.

Vabariigid

A1 koosnes paljudest vabariikidest. Vabariigid valisid esindaja, kes esindaks neid kabinetis. Igal vabariigil oli lubatud omada omavalitsust ja või seadusanlikud kogu oma äranägemise järgi, nii kaua, kuni need ei rikkunud ühtegi A1e põhiseaduses olnud seadust. Nagu A1e põhiseaduses oli välja toodud, ei tohtinud ükski vabariik omada sõjaväge ilma esimese sekretäri loata. See seadus ei käinud A1e Mikrase vabariigi, Pontuse Vabariigi kohta.

Nimi Ühines Lahkus Juht Tüüp Rahvaarv
Acacia Flag.jpg Akaatsia Vabariik †‡ 4. november 2010 Lahkus 2012 aastal mai kesk-paiku, peale Freemanni lahkumist mikronatsionalismist. Esindaja Gordon Freeman Vabariik 2
Lichthalzen flag.jpg Lichthalzeni Vabariik † 4. november 2010 Lagunes 2012 aasta augusti lõpus. Esindaja Mars McTavish Vabariik 34
Flag of the Republic of Nasatroe.jpg Nasaatro Vabariik †‡ 4. november 2010, taasühines 22. detsembril 2010 Lahkus 15. novembril 2010; lahkus teist korda jaanuaris, aastal 2011 Esindaja Joseph Baker Vabariik 5
FlagDesignOne.png Nemkhaavia Vabariik †‡ 4. november 2010 7. november 2010 Esindaja Marka Mejakhansk Vabariik 2
PPR Flag.png Prsänëa Rahvavabariik 9. november 2010 18. juuli 2012 Esindaja James Wilary Sotsialistlik valitud diktatuur 5
Noflag.png Pontuse Vabariik * 6. detsember 2010 Lahkus A1est 2011. aasta detsembris Esindaja John Rudd Vabariik 10.5 million (fiktsionaalne)
Flag Cooriengah.png Kooringahi Vabariik 20. detsember 2010 Lagunes 2012. aasta juuli lõpuks. Esindaja Sam Kirby Vabariik 30
Kinsovean Flag.png Kinosvea Vabariik 29. jaanuar 2012 23. mai 2012 Esindaja Adam Smith Vabariik 6
Tähistab endist A1FVi eelkäija, Kõige Suursugusema A1e Rahvavabariigi protektoraate.
Tähistab endist vabariiki. Seda tähistab ka punane värv.
* Tähistab geo-fiktsionaalset Mikrase vabariiki.

A1e Ilmabüroo

A1e Ilmabüroo pakkus ilminformatsiooni kogu A1ele, seal hulgas ilmahoiatusi ning sademete ja udomeetri näite. See oli natukene aega mitteaktiivne vigastatud ilmaseadete tõttu.A1e geograafiline ühing pakkus limiteeritud geograafilist informatsiooni A1e kohta ning koostas mitmeid ekspeditsioone kohdadesse nagu Victoria alpide regioon.

Haridus

A1e kodanike harimine ei olnud A1e reaalsetes võimetes.

Kombed

A1es peeti viisakaks enda järel uste sulgemist, eriti külmadel hommikutel.

Media

A1e Ringhäälingukomisjoni logo.

A1e suuruse tõttu oli A1el ainult üks riigipõhine uudiste pakkuja, milleks oli A1e Uudisteteenus (A1NS). See pakkus lisaks ka uudiseid kõikidest vabariikidest. See taasavati 2012 aasta augustis Gordon Freemanni poolt, et pakkuda iseseisvat mikronatsionaalset uudisteallikat. See ei olnud enam A1ega seotud, ning postitas artikleid MikroVikisse ja Mikrase sektoritesse kuni 2013. aasta aprillini.


A1e ringhäälingukomisjon asutati 2009. aasta septembris. Sarnaselt A1e Uudisteteenusega toetas seda valitsus ning see haldas YouTube'i ja Livestreami kanaleid.

Kunstid

Kuigi A1es oli palju muusikalist ja artistlikku talenti, polnud A1el plaanidest hoolimata etenduskunstide keskust ega kunstiakadeemiat.

See also

External links